Mis toimub meie inimeste peas?

Olen pikalt mõelnud, et panen oma mõtted ja frustatsiooni kirja. On teemasid, mis mind väga kõnetavad. Õigekeelsust ja õiget lause sõnastust ei maksa otsida. Olin koolis keeltes nõrk ja olen seda tänase päevani.

Vägivald: tööl, kodus, avalikkuses…

Ma ei tea, kuid mulle tundub, et meie inimesed ja ühiskond läheb üha enam ja enam õelamaks ja vägivaldsemaks. Võimalik, et see on vaid minu tunne/nägemus.

Istanbuli konvensioon

Kui lugeda ja kuulata ühe erakonna mõtteid, siis mul tekib tunne, et tegemist on erakonnaga, kellel meeldib inimesi üles ässitada. Kunagi oli selline ütlus: Ma ässitaja ei ole, aga verd tahaks ikka näha.

Kas keegi teist on lugenud seda Istanbuli konvensiooni? Tõenäoliselt mitte. Nii nagu ei ole Molotovi-Ribbentropi pakt kahe üksikisiku sõlmitud kokkulepe vaid kahe riigi kokkulepe, nii ei ole ka Istanbuli konvensioon Istanbuli oma vaid Euroopa Nõukogu inimõigusleping naistevastase vägivalla ja lähisuhtevägivalla leping, mis annab juhised/suunised vägivalla tõkestamiseks ja ennetamiseks. (Miks Istanbuli konventsioon on oluline?)

Mida see siis sisaldab? Kõike seda, mis peaks olema loomulik õigus, kuid mis täna veel väga ei dolereerita.
Kui te loete kommentaare mida sotsiaalmeedias kirjutatakse.

Väljavõte Facebooki Delfi lehelt
Kes on põhilised kommenteerijad? Eks saate ise FB-st järgi vaadata ja teha omad järeldused. (Delfi postitus)

Ma ei mõista, kas isiksused tunnevad, et neil kärbitakse mingeid õiguseid?

Kui hakata vaatama ajalooliselt, siis ei ole ju naine olnud nn ei keegi. Ta on olnud lastekasvataja, kokk, koristaja, pesupesija jne. Kui vaadata etendust “Armastus kolme apelsini vastu”, siis seal ei ole samuti peetud naist inimeseks. See on kurb. Väga kurb. Naine on olnud mingist ajahetkest nagu ori – tal on puudunud sõnaõigus, ta on olnud kellegi omand, tal puudus oma arvamus (st kui see ka oli, siis välja öelda ei tohtinud). Läbi aegade on olnud väga palju naisi, kes tegelikult oleks olnud

Kui inimkond oli alles nn puu otsas ja elas onnides/koobastes, siis nii palju kui ma olen aru saanud – käis mees jahil ja tõi koju söögi ja naine hoolitses koduse majapidamise eest. Siis kui inimesed hakkasid vilja kasvatama, siis oli enamvähem sama olukord, kuid siis käis juba ka naine abiks põllutöödel ja kodus oli ikka keegi kes siis hoolitses majapidamise eest. Täna käib naine täpselt sama moodi tööl nagu meeski. Kuid ikka eeldatakse, et kodused tööd on kõik naise kanda. Oma kogemusest tean, et on ka mehi kes ei käi tööl – nad istuvadki kodus: mängivad arvutimänge, joovad, suitsetavad ja …. Naine läheb tööle, tuleb töölt, koristab, hoolitseb laste eest, peseb pesu, teeb süüa jne jne jne. Ahjaa ja annab mehele veel suitsu ja alkoraha. Naine enda ilmale toodud lastega + kasulapsega … kuidas sa seda meesisikut ikka nimetad. Ok on ka selliseid naisi, kes ei soovigi tööl käia ja ongi kodused, kuid nad siiski teevad kodus ikka miskit – kasvõi koristavad ja teevad süüa.

Nii, et aeg oleks see Istanbuli konvensioon ikkagi läbi lugeda ja päriselt aru saada, mis see siis päriselt on. Ei ole vaja kuulata seda, mis meile ette söödetakse kellegi poolt.

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar